Tori tõu ajalugu

· 1856. a alustas Tori Riigimõisas tööd hobusekasvandus. Kasvanduse asutamise sihiks oli aretada vastupidavat, vähenõudlikku, kiiret eesti hobust, keda ähvardas kadumine teiste tõugudega ristamise ja paremate hobuste väljaveo tõttu. Kasvanduse töö alustamisega avati kasvanduses suguhobuste raamat, kuhu kanti kõigi kasvanduse hobuste andmed.
Tori hobusekasvandus

· 06.juulil 1920 võeti Põllutööministeeriumis vastu järgmised otsused:
1. riiklikult toetada kolme Eestis aretatud hobusetõugu – eesti-saaremaa tõug, tori-roadsteri tõug, mägi-ardenni tõug;
2. asutada kolm hobuste tõuseltsi, kelle kätte peaks riik andma abirahad;
3. vajalike sugutäkkude saamiseks pidada riigi arvel ülal hobusekasvandust.

· Eesti tori-roadsteri hobusekasvatajate selts asutati Viljandis 1920. aastal

· 1921. aastal alustati tori-roadsteri tõu tõuraamatu pidamisega

· Tori tõu määrustik kinnitati ning tori tõug tunnustati 05.06.1925 Eesti Põllutööministri käskkirjaga. Aretuse eesmärk- keskmise põllu-ja ratsahobuse aretus.

· 1933. aastal võeti vastu tori hobuste tõumäärustik, mis jagas aretuse kahesuunaliseks tüübi alusel TA - unuversaalne põllutöö hobune ning TB - kergem ratsa ja rakendihobune. 


· Tori tõu alustajaks on ristandtäkk Hetman (155 – 183 – 22,0), kes sündis 1886. aastal Poolas. Tema isaks oli norfolk-roadsteri tõugu täkk Stuart ning emaks inglise hunter. Hetmanil oli hea kehaehitus – pikk kere, hea selg, tugev luustik, hästiarenenud lihastik ning hea liikumine sammus kui ka traavis. Temaga paaritati üle 1000 mära. Hetmanist saavad alguse tõu põhilised liinid: Harun 42 T, Heldenknabe Tk1543, Hasmo 129 T, Halis 348 T, Hoius 3939 TB ja Hingstar 317 T.

· Tõu esiisade hulka tuleb arvata ka eesti tõugu täkk Vapsikas Tk 205, kes sündis 1860. a. Ta oli tüüpiline eesti hobune, värvuselt helekõrb, väljapaistvalt hea kehaehitusega. Vapsikas vedas Pariisi ülemaailmsel näitusel toimunud veovõistlusel vankriga 385-puudast (6300 kg) koormat.Kõige hinnalisem tema pärilikest omadustest oli veotahe, mis väljendus tõrkumatus raskuste vedamises, kus veotakistus võis ületada ka hobuse enda kehakaalu.

· Tori hobuse kujunemises on oma osa Lääne-Euroopa poolverelistel tõugudel ning inglise täisverelisel ratsahobusel. Suurem mõju on olnud täkkudel Meinhard 43T,  Arend 64 T , Grant 240 T , Markgraf 239 T ja Montebello 284 T. Kõik nad olid omal ajal iseseisvate liinide algatajad. Tähtis täkk tõu kujundamisel oli ka trakeeni tõugu täkk Ekspress, kes oli etalon mära ja liinialustaja Mimi Lee emaemaisa.


· 1936. aastal imporditud postjee-bretooni täkkude Loots, Uhke, Tugev, Sammur ja Virk kasutuse eesmärk oli raskema põllutööhobuse aretus.

· 1936. – 1970. a. - raske põllutööhobuse aretus


· 1951.aasta kinnitati tori tõu hobuste tõuaretusplaan. 01.01.1951.a. seisuga oli Eestis 50 000 tori tõugu hobust.

· 1970 - 2004. a keskmise põllu-ja ratsahobuse aretus


· 2003. a. detsembris kandis Põllumajandusministeerium tori hobuse ohustatud tõugude nimekirja

· 2008. a. jagati lähtudes Põllumajandusloomade aretuse seadusest tori hobuste tõuraamat kaheosaliseks- universaalne suund (TA) (kinnine tõuraamat) ja aretussuund (TB)

· 2010.a. võeti vastu tori hobuste säilitus-ja aretusprogramm aastateks 2011-2020

· 2017. a. on universaalse suuna TA tori hobuseid vaid 1100 hobust.

· Kaasaegse tori hobuse peamine kasutusvaldkond on rakendi - ja ratsasport.